ANK konkurss
ANK konkursi analüüs (2007- 2008)
Taustinfo
Igal aastal toetab HTMi noorteosakond noorsootöö läbiviimist maavalitsuste kaudu. Toetusi eraldatakse neljas kategoorias: alaealiste komisjonidele, noorte info- ja nõustamiskeskustele, noortekogudele ning avatud noortekeskustele.
ANK konkursi eesmärk
Konkursi eesmärgiks on aktiviseerida noorsootööd kohaliku omavalitsuse tasandil noortekeskuste projektide toetamise kaudu. Iga maakond võib määrata enda prioriteedid ja lisada nn eritingimusi (nt kaaskirja olemasolu jms). Konkursile võivad projekte esitada noortekeskused, mis kasutavad oma tegevuses ja eesmärkide täitmisel avatud noorsootöö meetodit ja vastavad konkursi tingimustes esitatud nõuetele (töötaja, 20 h avatud, ruumide oleasolu ja avatud vähemalt 3 kuud).
MILLEGA taotlemisel arvestada?
I Vastavust avatud noorsootöö meetodile st:
1. on avatud igale noorele seadmata eeltingimusi tema tõekspidamistele, võimetele, oskustele teadmistele ja rahalistele võimalustele;
2. võimaldab noorele suhtlemist ja arendavat tegevust talle sobival kodu- ja koolivälisel ajal, seades esikohale noore omaalgatuse arendamise;
3. loob tingimused mitteformaalseks õppimiseks, eelkõige kogemuste omandamiseks läbi tegevuse ja suhtlemise.
II Noorte kaasatus st:
• noored olid aktiivselt kaasatud projekti idee väljatöötamisse ning projekti koostamisse;
• noored on aktiivselt kaasatud projekti teostamisse, edasiarendamisse ja aruandlusesse.
Eesti ANK osalus protsessis
Eesti ANK eesmärk protsessis on tagada nn väline seire toimuva kohta. Eesti ANK tegevjuhi ülesandeks on ekspertgrupi loomine ja koordineerimine, kes ühtlasi osalevad komisjonide töös. Ekspertgrupi liikmed määratakse soovi alusel Eesti ANK üldkogu aasta esimesel istungil. Tegevjuhi ülesandekd on veel ekspertide hinnang- ning tagasiside dokumentatsiooni põhjal analüüsi koostamine, maakonna nõunike teavitamine (tagasiside eelmisest aastast, ettepanekute formuleerimine jne) ja koondülevaate koostamine ja esitamine ENTK-le ning MV-le.
2008. aastal soovitasime Eesti ANK eksperdi kaasata ka siis, kui toimub taotlejatele koolitus või infopäev. Lisaks andsime teada nii taotlejatele kui ka MV esindajale, et oleme valmis nõustama osapooli projekti kirjutamisperioodil.
Komisjonide töö MK-s
Komisjoni töö on maakondades erinev st osades toimub taotlustega tutvumine kohapeal, teistes tutvutakse taotlustega varem ning kohapeal tehakse otsused (nt hääletamine). Ekspertide analüüside põhjal võib väita, et emotsioonide põhised otsused on taandumas ja otsustamine toimub ettantud tingimuste alusel. Piirmääradega maakondades on aga oht, et toetatakse kõiki, mis vastavad tingimustele olenemata projekti tugevusest. Kahjuks ununeb maakonna prioriteetide panemisel ära maakonna arengukava. Eesti ANK andmetel (leitud maavalitsuse veebilehelt) on see olemas 8-s maakonnas (http://www.ank.ee/?p=p_262&sName=maakondade-noorsootöö-arengukavad ) .
Eesti ANK tähelepanekud: Taotejad ise ei tohiks olla hindamiskomisjonis või otsustada enda taotluse üle. Probleemidest hoidumiseks peaksid taotlejad küsima eelnevalt hindamiskriteeriumeid nt, mille alusel hinntakse omaalgatuse tõstmise tähtsust teiste projektidega võrreldes? Eesti ANK jaoks on oluline, et toetust saavad vaid ANK-d.
2008. aasta konkursi põhjal võime väita, et kõik maakonnad, kus konkurss on toimunud või toimumas on arvestanud ekspertide arvamusega. Tehniline voor on muutunud oluliseks. Seda näitab ka see, et „puudulikke“ taotlusi ei toetatata ja vajadusel kuulutatakse välja uus voor või antakse enne lepingu sõlmimist aega need puudused kõrvaldada. Lisaks toimuvad ANK-de ringreisid (nii Jõgevamaal kui ka Põlvamaal toimus ANK ringreis koos komisjoni ja soovi avaldanud noorsootöötajatega ANK-st), koolitused ja õppepäevad sh kaasatakse protsessi ka noored (nt toimus Valgamaal ANK konkursi koolitus nii noortele kui ka noorsootöötajatele). On sagenenud korrad, kus küsitakse nõu Eesti ANK-lt (tingimuste arusaadavus, mõisted, eelarve, arusaamatused maavalitsuse ja taotlejate vahel jms). Eelkõige on need maakonnad, kus tegevjuht või eksperdid ise on õppepäevadel osalenud.
ANK konkursi edukus sõltub kindlasti maavalitsuse esindaja aktiivsusest, kuivõrd spetsialist aitab kaasa konkursi õnnestumisele sh uute noortekeskuste motiveerimisele rahastuse küsimiseks jms.
Tagasiside toimunust
Võrreldes 2006. aastaga on 2007. ja 2008. aasta projektid veidi parema tasemega, kuid siiski suhteliselt nõrgad. Tekib küsimus, et kas oleks vajalik koolitus ANK-le noortekeskuse põhimõtete tutvustamiseks või parem teadlikkus mõistetest (omaalgatus, avatud noorsootöö jms)? Või on vajalik koolitus projektikirjutamise oskuse arendamiseks, infopäev - kuidas kaasata noori projektide kirjutamisse ja läbiviimisesse? Või hoopis infopäev arengukava kui töövahend teemadel?
Projektide „nõrkused“ saab jagada kaheks- tehniliselt või sisuliselt nõrgad. Oli maakondi, kus nt 7-st taotlejast 6 taotlevat noortekeskust olid saanud just uued töötajad (tööl alates jaanuar või märts 2008), kellel puuduvad kogemused ja oskused projektide vormistamiseks ja eelarve koostamiseks. Seetõttu ei saa ka oodata noorsootöötaja, kui noorte nõustaja rolli projektide kirjutamisel. Samas annab puuduste kõrvaldamine ja reaalne projektide elluviimine olulise kogemuse uueks aastaks või teistesse fondidesse kirjutamise „julguse“. Kindlasti ei tohiks maavalitsuse esindajad jätta taotlejatele muljet, et tegemist on "lihtsa" konkursiga, kust nagunii saab toetust.
PEAMISED VEAD taotluste juures
1) Tähelepanu peaks pöörama nõudmistele, mis on komisjon ette kirjutanud (liiga kergekäeliselt“soovitakse” toetust).
2) Eksitakse eelarve ja omafinantseeringu tagamise summa arvutamisega. Tundub, et oleks vajalik muuta tabeli eelarve osa exceli tabeliks.
3) Projekti tingimused- prioriteedid ei kajastu taotluses.
4) Arengukava ei tähtsustata ja projektides ei ole välja toodud seotust arengukavadega- ei enda, omavalituse kui ka maakondliku ega HTM strateegiaga). Eesti ANK andmetel ei tähtsustata „enda“ arengukava vajalikkust vaid loodetakse omavalitsuse arengukavale, mis on aga üldine.
5) Kahuks ei esitata alati nõutud lisadokumente (tegevuskavu jms). On tehtud ettepanekuid, et lisade hulk võiks väheneda sest need on olulised vaid tehnilises voorus. Seega võiks need olla vaid elektrooniliselt, küsimused taotluses või jätta need ära ning esitada vaid juhul, kui komisjon peab seda vajalikuks.
6) Taotluste eesmärgid ja tulemused projektidel ebaselged ehk eesmärk üks aga ei kajastu nt tegevustes. Tegevused kirjeldatud liiga üldiselt ja hindajad ei saa aru, mis tegelikult toimuma hakkab.
7) Taotlustes soovitakse toetust pigem vahendite soetamisele, kui sisulisele tegevusele, samas ei kajastu taotluses nende vahendite kasutamine. Unustatakse ära põhimõte, et üks investeering ja palju sisulist tegevust.
Tuleb märkida, et keskuste rahalist hetkeseisu näitab taotluste läbiv joon, et üldkuludega soovitakse katta omafinantseering (nt elekter, vesi, ruumide küte jms).
ANK konkursi raames toimunud ringreisid andsid infot, et on Eestis on palju noortekeskusi, kellel on aastaks ette nähtud tegevusraha 5000 krooni, mis ei annagi võimalust teiste kuludega omafinantseeringut tagada!
Kokkuvõtvalt
Üldine tagasiside on, et nii 2007. kui ka 2008. aasta projektid on kirjutatud siiski kiirustades ja nn viimasel hetkel, mis ei taga alati läbimõelduid projekte. Konkurss näitab, et peamine keskuste vajadus on väikevahendite soetamine, seetõttu pööratakse põhirõhk vahendite ostmisele, selle asemel, et kasutada nt häid ideid asjatundjate kohale kutsumiseks või huvitavate koolituste või kaasaegsemate ja noortepäraste tegevuste tutvustamiseks või populariseerimiseks. Noorte omaosalus on pigem nn "klientide" roll, kui, et päris asjade tegemine, korraldamine või läbiviimine. KAASATUS ei tähenda kahjuks alati OSALUST! Projektikirjutamise koolituse asemel (kasutegur on tihti olematu) oleks vaja head motiveerimiskoolitust heade ideede ja julge pealehakkamise tõukeks. Koolituste toimumise korral aga unustatakse kutsumata noored! Kuigi mitme maakonna ANK-de töötajad on arvamusel, et, kui noorsootöötaja ise projekti valmis kirjutab on vähem tööd sest peale noorte poolt projekti valmis kirjutamist peavad nad selle nagunii üle kirjutama võib väita, et 2008. aastal on noorte kaasatus ja osalus kirjutamisprotsessi tõusnud. Minu, kui Eesti ANK tegevjuhi soovitus on, et las noored kirjutavad projekti ise valmis. Noorsootöötaja rolliks jääb tehniline pool ehk lisade lisamine ja nn kaaskirja kirjutamine, et hindamiskomisjoni teavitada, et "kuna noored on projekti ise valmis kirjutanud ei tasu sealt "loota" projektikoolituse põhitõdesid" :).
Suurim mure valdkonnas
Valdkond ei ole KOV-s prioriteene ja raha kõigeks vajalikuks ei jätku ning seetõttu kasutatakse ANK konkurssi “valedel eesmärkidel”. ANK konkurss peaks kaasa aitama mitte keskuse stabiilsele toimimisele, vaid pakkuma igapäevasele tööle LISAVÄÄRTUST! Samas on mõistetav selline kasutusviis, kui mõelda summadele, mis üks keskmine KOV noortekeskustele suunab.
Kas see konkurss on vajalik?
JAH, see on võimalus ANKidele kord aastas suuremat projekti läbi viia ja maavalitsusele ehk siis maakonnale võimalus suunata projektid maakonna prioriteetide toetamise suunas. Konkurss on oluline ka põhjusel, et see on suunatud konkreetsele sihtgrupile ja taotlusvormi lihtsus annab esimesed "triibuliste" võimalused ka noortele kirjutajatele.
Kas see konkurss peaks jätkuma?
Konkurss peab jätkuma. Eesti ANK arvamusel võiks toimuda näiteks kaks korda aastas, sest praegu toimuvad tegevused peamiselt suvekuudel. Ka talvel võiks olla võimalus mõni projekt läbi viia. Samas tuleks kiirendada protsessi, et ANK konkursi väljakuulutamine jääks aasta I veerandile ehk hiljemalt märtsiks ja mitte juuni nagu hetkel mitmes maakonnas on juhtunud.
Eesti ANK-le on soovitatud viia sisse mõned muudatused, et muuta taotlemine ja konkursi koordineerimine veelgi efektiivemaks ning TÕSTA NOORTE OSALUST ANK KONKURSI PROTSESSIS (2008 lõpus esitatakse ettepankud koos täiendustega ka ametlikus vormis):
- taotlusvormi ülevaatamine ja muutmine ühtseks üle Eesti
1) lisada taotlusesse eelarve lisana 1 ehk exceli tabel, kus on sees valemid
2) hetkel soovitud lisad muuta küsimusteks taotluses või tuleks esitada need elektrooniliselt
3) kui taotleja ei ole esmakordne taotleja, siis ei pea teatud lisasid esitama (nt keskuse asutamisega seotud dokumendid)
4) lisada küsimus Varaait vahendite kasutamise kohta (hetkel oli see olemas Harjumaal ja Lääne-Virumaal)
5) taotluses olevad küsimused konkreetsemaks, vajadusel koostada „juhend taotlejale“ (et tagada noorte veelgi suurem kaasatus projekti kirjutamise faasi)
6) lisada taotlusesse indikaatorite punkt
7) noorte aktiivi olemasolu sh nimekiri taotluses peaks olema kohustuslik
8) taotluses võiks olla kaks osa- I täidab noorsootöötaja (keskuse tehnilised näitajad ja lisad) ja II täidab noorteaktiiv (sisuline osa)
- enne taotlemist viia läbi üldised infopäevad üle- Eesti, kus antakse infot toimuva kohta sh meenutatakse taotlejatele ANK põhimõtteid ja peamisi mõisteid
- enne taotlemist viia läbi nn nõustamispäevad maakondades, kus taotlejad saavad tulla ja küsida nõu nii tehnilise vormistuse kui ka sisulise poole kohta
- hindamiskomisjon võiks kaasata eksperte teistest maakondadest
- noortekogu kaasata hindamisprotseduuri
Ettepanekuid MV-le
1. Hindamise aluseks 2 kriteeriumit:
- Tehniline;
- Sisuline.
2. Luua hindamiskriteeriumite nn hindamisleht.
3. Lisada lepingusse selgitavaid sätteid nt eelarve ja tegevuskava muutmise jms kohta.
4. Tähtsustada korrektsust taotluse esitamisel, projekti läbiviimisel ja aruandluses (uuel aastal parem hinnag või vastupidi).
5. Võimalusel mitte kaasata komisjoni töösse esindajaid, kelle ANK taotleb raha.
6. Teavitada Eesti ANK eksperti varakult kohtumiste kohta.
7. Edastada projektide aruanded komisjoni liikmetele e-mailiga.
Ettepanekud taotlejatele
1. Tähtusta taotlemise, läbiviimise ja aruandluse korrektsust- imidž on tähtis!
2. Alusta lisadest.
3. Loe hoolega tingimused läbi ja peale kirjutamist vaata, kas suudad leida info, mis näitab vastavust kriteeriumitele.
4. Noorte kaasamine tähendagu OSALUST!
5. Lase noortel otsustada ja kirjutada.
6. Ära jäta taotlemist viimasele hetkele.
7. Kirjutage taotlus, mis toetub arengukavale.
8. Küsi julgesti abi ja nõu Eesti ANK-st.
LISAKS soovib Eesti ANK ANKide projetidest anda välja trükise (sh ka veebipõhise), kus on näha parimad edulood ANK konkursil toimunust, et saaks häid ideid ja omakorda tunnustust, kes on millegi EDUKAGA hakkama saanud. See aitab kaasa valdkonna töö väärtustamisele ning näitab ühsikonnale, millega noortekeskused tegelevad.
Igal aastal toetab HTMi noorteosakond noorsootöö läbiviimist maavalitsuste kaudu. Toetusi eraldatakse neljas kategoorias: alaealiste komisjonidele, noorte info- ja nõustamiskeskustele, noortekogudele ning avatud noortekeskustele.
ANK konkursi eesmärk
Konkursi eesmärgiks on aktiviseerida noorsootööd kohaliku omavalitsuse tasandil noortekeskuste projektide toetamise kaudu. Iga maakond võib määrata enda prioriteedid ja lisada nn eritingimusi (nt kaaskirja olemasolu jms). Konkursile võivad projekte esitada noortekeskused, mis kasutavad oma tegevuses ja eesmärkide täitmisel avatud noorsootöö meetodit ja vastavad konkursi tingimustes esitatud nõuetele (töötaja, 20 h avatud, ruumide oleasolu ja avatud vähemalt 3 kuud).
MILLEGA taotlemisel arvestada?
I Vastavust avatud noorsootöö meetodile st:
1. on avatud igale noorele seadmata eeltingimusi tema tõekspidamistele, võimetele, oskustele teadmistele ja rahalistele võimalustele;
2. võimaldab noorele suhtlemist ja arendavat tegevust talle sobival kodu- ja koolivälisel ajal, seades esikohale noore omaalgatuse arendamise;
3. loob tingimused mitteformaalseks õppimiseks, eelkõige kogemuste omandamiseks läbi tegevuse ja suhtlemise.
II Noorte kaasatus st:
• noored olid aktiivselt kaasatud projekti idee väljatöötamisse ning projekti koostamisse;
• noored on aktiivselt kaasatud projekti teostamisse, edasiarendamisse ja aruandlusesse.
Eesti ANK osalus protsessis
Eesti ANK eesmärk protsessis on tagada nn väline seire toimuva kohta. Eesti ANK tegevjuhi ülesandeks on ekspertgrupi loomine ja koordineerimine, kes ühtlasi osalevad komisjonide töös. Ekspertgrupi liikmed määratakse soovi alusel Eesti ANK üldkogu aasta esimesel istungil. Tegevjuhi ülesandekd on veel ekspertide hinnang- ning tagasiside dokumentatsiooni põhjal analüüsi koostamine, maakonna nõunike teavitamine (tagasiside eelmisest aastast, ettepanekute formuleerimine jne) ja koondülevaate koostamine ja esitamine ENTK-le ning MV-le.
2008. aastal soovitasime Eesti ANK eksperdi kaasata ka siis, kui toimub taotlejatele koolitus või infopäev. Lisaks andsime teada nii taotlejatele kui ka MV esindajale, et oleme valmis nõustama osapooli projekti kirjutamisperioodil.
Komisjonide töö MK-s
Komisjoni töö on maakondades erinev st osades toimub taotlustega tutvumine kohapeal, teistes tutvutakse taotlustega varem ning kohapeal tehakse otsused (nt hääletamine). Ekspertide analüüside põhjal võib väita, et emotsioonide põhised otsused on taandumas ja otsustamine toimub ettantud tingimuste alusel. Piirmääradega maakondades on aga oht, et toetatakse kõiki, mis vastavad tingimustele olenemata projekti tugevusest. Kahjuks ununeb maakonna prioriteetide panemisel ära maakonna arengukava. Eesti ANK andmetel (leitud maavalitsuse veebilehelt) on see olemas 8-s maakonnas (http://www.ank.ee/?p=p_262&sName=maakondade-noorsootöö-arengukavad ) .
Eesti ANK tähelepanekud: Taotejad ise ei tohiks olla hindamiskomisjonis või otsustada enda taotluse üle. Probleemidest hoidumiseks peaksid taotlejad küsima eelnevalt hindamiskriteeriumeid nt, mille alusel hinntakse omaalgatuse tõstmise tähtsust teiste projektidega võrreldes? Eesti ANK jaoks on oluline, et toetust saavad vaid ANK-d.
2008. aasta konkursi põhjal võime väita, et kõik maakonnad, kus konkurss on toimunud või toimumas on arvestanud ekspertide arvamusega. Tehniline voor on muutunud oluliseks. Seda näitab ka see, et „puudulikke“ taotlusi ei toetatata ja vajadusel kuulutatakse välja uus voor või antakse enne lepingu sõlmimist aega need puudused kõrvaldada. Lisaks toimuvad ANK-de ringreisid (nii Jõgevamaal kui ka Põlvamaal toimus ANK ringreis koos komisjoni ja soovi avaldanud noorsootöötajatega ANK-st), koolitused ja õppepäevad sh kaasatakse protsessi ka noored (nt toimus Valgamaal ANK konkursi koolitus nii noortele kui ka noorsootöötajatele). On sagenenud korrad, kus küsitakse nõu Eesti ANK-lt (tingimuste arusaadavus, mõisted, eelarve, arusaamatused maavalitsuse ja taotlejate vahel jms). Eelkõige on need maakonnad, kus tegevjuht või eksperdid ise on õppepäevadel osalenud.
ANK konkursi edukus sõltub kindlasti maavalitsuse esindaja aktiivsusest, kuivõrd spetsialist aitab kaasa konkursi õnnestumisele sh uute noortekeskuste motiveerimisele rahastuse küsimiseks jms.
Tagasiside toimunust
Võrreldes 2006. aastaga on 2007. ja 2008. aasta projektid veidi parema tasemega, kuid siiski suhteliselt nõrgad. Tekib küsimus, et kas oleks vajalik koolitus ANK-le noortekeskuse põhimõtete tutvustamiseks või parem teadlikkus mõistetest (omaalgatus, avatud noorsootöö jms)? Või on vajalik koolitus projektikirjutamise oskuse arendamiseks, infopäev - kuidas kaasata noori projektide kirjutamisse ja läbiviimisesse? Või hoopis infopäev arengukava kui töövahend teemadel?
Projektide „nõrkused“ saab jagada kaheks- tehniliselt või sisuliselt nõrgad. Oli maakondi, kus nt 7-st taotlejast 6 taotlevat noortekeskust olid saanud just uued töötajad (tööl alates jaanuar või märts 2008), kellel puuduvad kogemused ja oskused projektide vormistamiseks ja eelarve koostamiseks. Seetõttu ei saa ka oodata noorsootöötaja, kui noorte nõustaja rolli projektide kirjutamisel. Samas annab puuduste kõrvaldamine ja reaalne projektide elluviimine olulise kogemuse uueks aastaks või teistesse fondidesse kirjutamise „julguse“. Kindlasti ei tohiks maavalitsuse esindajad jätta taotlejatele muljet, et tegemist on "lihtsa" konkursiga, kust nagunii saab toetust.
PEAMISED VEAD taotluste juures
1) Tähelepanu peaks pöörama nõudmistele, mis on komisjon ette kirjutanud (liiga kergekäeliselt“soovitakse” toetust).
2) Eksitakse eelarve ja omafinantseeringu tagamise summa arvutamisega. Tundub, et oleks vajalik muuta tabeli eelarve osa exceli tabeliks.
3) Projekti tingimused- prioriteedid ei kajastu taotluses.
4) Arengukava ei tähtsustata ja projektides ei ole välja toodud seotust arengukavadega- ei enda, omavalituse kui ka maakondliku ega HTM strateegiaga). Eesti ANK andmetel ei tähtsustata „enda“ arengukava vajalikkust vaid loodetakse omavalitsuse arengukavale, mis on aga üldine.
5) Kahuks ei esitata alati nõutud lisadokumente (tegevuskavu jms). On tehtud ettepanekuid, et lisade hulk võiks väheneda sest need on olulised vaid tehnilises voorus. Seega võiks need olla vaid elektrooniliselt, küsimused taotluses või jätta need ära ning esitada vaid juhul, kui komisjon peab seda vajalikuks.
6) Taotluste eesmärgid ja tulemused projektidel ebaselged ehk eesmärk üks aga ei kajastu nt tegevustes. Tegevused kirjeldatud liiga üldiselt ja hindajad ei saa aru, mis tegelikult toimuma hakkab.
7) Taotlustes soovitakse toetust pigem vahendite soetamisele, kui sisulisele tegevusele, samas ei kajastu taotluses nende vahendite kasutamine. Unustatakse ära põhimõte, et üks investeering ja palju sisulist tegevust.
Tuleb märkida, et keskuste rahalist hetkeseisu näitab taotluste läbiv joon, et üldkuludega soovitakse katta omafinantseering (nt elekter, vesi, ruumide küte jms).
ANK konkursi raames toimunud ringreisid andsid infot, et on Eestis on palju noortekeskusi, kellel on aastaks ette nähtud tegevusraha 5000 krooni, mis ei annagi võimalust teiste kuludega omafinantseeringut tagada!
Kokkuvõtvalt
Üldine tagasiside on, et nii 2007. kui ka 2008. aasta projektid on kirjutatud siiski kiirustades ja nn viimasel hetkel, mis ei taga alati läbimõelduid projekte. Konkurss näitab, et peamine keskuste vajadus on väikevahendite soetamine, seetõttu pööratakse põhirõhk vahendite ostmisele, selle asemel, et kasutada nt häid ideid asjatundjate kohale kutsumiseks või huvitavate koolituste või kaasaegsemate ja noortepäraste tegevuste tutvustamiseks või populariseerimiseks. Noorte omaosalus on pigem nn "klientide" roll, kui, et päris asjade tegemine, korraldamine või läbiviimine. KAASATUS ei tähenda kahjuks alati OSALUST! Projektikirjutamise koolituse asemel (kasutegur on tihti olematu) oleks vaja head motiveerimiskoolitust heade ideede ja julge pealehakkamise tõukeks. Koolituste toimumise korral aga unustatakse kutsumata noored! Kuigi mitme maakonna ANK-de töötajad on arvamusel, et, kui noorsootöötaja ise projekti valmis kirjutab on vähem tööd sest peale noorte poolt projekti valmis kirjutamist peavad nad selle nagunii üle kirjutama võib väita, et 2008. aastal on noorte kaasatus ja osalus kirjutamisprotsessi tõusnud. Minu, kui Eesti ANK tegevjuhi soovitus on, et las noored kirjutavad projekti ise valmis. Noorsootöötaja rolliks jääb tehniline pool ehk lisade lisamine ja nn kaaskirja kirjutamine, et hindamiskomisjoni teavitada, et "kuna noored on projekti ise valmis kirjutanud ei tasu sealt "loota" projektikoolituse põhitõdesid" :).
Suurim mure valdkonnas
Valdkond ei ole KOV-s prioriteene ja raha kõigeks vajalikuks ei jätku ning seetõttu kasutatakse ANK konkurssi “valedel eesmärkidel”. ANK konkurss peaks kaasa aitama mitte keskuse stabiilsele toimimisele, vaid pakkuma igapäevasele tööle LISAVÄÄRTUST! Samas on mõistetav selline kasutusviis, kui mõelda summadele, mis üks keskmine KOV noortekeskustele suunab.
Kas see konkurss on vajalik?
JAH, see on võimalus ANKidele kord aastas suuremat projekti läbi viia ja maavalitsusele ehk siis maakonnale võimalus suunata projektid maakonna prioriteetide toetamise suunas. Konkurss on oluline ka põhjusel, et see on suunatud konkreetsele sihtgrupile ja taotlusvormi lihtsus annab esimesed "triibuliste" võimalused ka noortele kirjutajatele.
Kas see konkurss peaks jätkuma?
Konkurss peab jätkuma. Eesti ANK arvamusel võiks toimuda näiteks kaks korda aastas, sest praegu toimuvad tegevused peamiselt suvekuudel. Ka talvel võiks olla võimalus mõni projekt läbi viia. Samas tuleks kiirendada protsessi, et ANK konkursi väljakuulutamine jääks aasta I veerandile ehk hiljemalt märtsiks ja mitte juuni nagu hetkel mitmes maakonnas on juhtunud.
Eesti ANK-le on soovitatud viia sisse mõned muudatused, et muuta taotlemine ja konkursi koordineerimine veelgi efektiivemaks ning TÕSTA NOORTE OSALUST ANK KONKURSI PROTSESSIS (2008 lõpus esitatakse ettepankud koos täiendustega ka ametlikus vormis):
- taotlusvormi ülevaatamine ja muutmine ühtseks üle Eesti
1) lisada taotlusesse eelarve lisana 1 ehk exceli tabel, kus on sees valemid
2) hetkel soovitud lisad muuta küsimusteks taotluses või tuleks esitada need elektrooniliselt
3) kui taotleja ei ole esmakordne taotleja, siis ei pea teatud lisasid esitama (nt keskuse asutamisega seotud dokumendid)
4) lisada küsimus Varaait vahendite kasutamise kohta (hetkel oli see olemas Harjumaal ja Lääne-Virumaal)
5) taotluses olevad küsimused konkreetsemaks, vajadusel koostada „juhend taotlejale“ (et tagada noorte veelgi suurem kaasatus projekti kirjutamise faasi)
6) lisada taotlusesse indikaatorite punkt
7) noorte aktiivi olemasolu sh nimekiri taotluses peaks olema kohustuslik
8) taotluses võiks olla kaks osa- I täidab noorsootöötaja (keskuse tehnilised näitajad ja lisad) ja II täidab noorteaktiiv (sisuline osa)
- enne taotlemist viia läbi üldised infopäevad üle- Eesti, kus antakse infot toimuva kohta sh meenutatakse taotlejatele ANK põhimõtteid ja peamisi mõisteid
- enne taotlemist viia läbi nn nõustamispäevad maakondades, kus taotlejad saavad tulla ja küsida nõu nii tehnilise vormistuse kui ka sisulise poole kohta
- hindamiskomisjon võiks kaasata eksperte teistest maakondadest
- noortekogu kaasata hindamisprotseduuri
Ettepanekuid MV-le
1. Hindamise aluseks 2 kriteeriumit:
- Tehniline;
- Sisuline.
2. Luua hindamiskriteeriumite nn hindamisleht.
3. Lisada lepingusse selgitavaid sätteid nt eelarve ja tegevuskava muutmise jms kohta.
4. Tähtsustada korrektsust taotluse esitamisel, projekti läbiviimisel ja aruandluses (uuel aastal parem hinnag või vastupidi).
5. Võimalusel mitte kaasata komisjoni töösse esindajaid, kelle ANK taotleb raha.
6. Teavitada Eesti ANK eksperti varakult kohtumiste kohta.
7. Edastada projektide aruanded komisjoni liikmetele e-mailiga.
Ettepanekud taotlejatele
1. Tähtusta taotlemise, läbiviimise ja aruandluse korrektsust- imidž on tähtis!
2. Alusta lisadest.
3. Loe hoolega tingimused läbi ja peale kirjutamist vaata, kas suudad leida info, mis näitab vastavust kriteeriumitele.
4. Noorte kaasamine tähendagu OSALUST!
5. Lase noortel otsustada ja kirjutada.
6. Ära jäta taotlemist viimasele hetkele.
7. Kirjutage taotlus, mis toetub arengukavale.
8. Küsi julgesti abi ja nõu Eesti ANK-st.
LISAKS soovib Eesti ANK ANKide projetidest anda välja trükise (sh ka veebipõhise), kus on näha parimad edulood ANK konkursil toimunust, et saaks häid ideid ja omakorda tunnustust, kes on millegi EDUKAGA hakkama saanud. See aitab kaasa valdkonna töö väärtustamisele ning näitab ühsikonnale, millega noortekeskused tegelevad.